Neljapäev, 7. aprill 2022

Montezuma ja Santa Theresa Beach.

Sõidutee Montezumasse oli pehmelt öeldes käänuline. Kui uuesti Costa Ricasse minna, võtaksin kindlasti sõiduvahendiks 4x4 auto, kuna teed on üsna halvas seisus ning eriti vihmahooajal ka tõenäoliselt täis sadanud. Pidime kaks korda ümber keerama ning mitukümmend kilomeetrit ringi sõitma, et meie kallis sedaan ilusti välja veaks.

Montezuma on unine hipilinnake ja klassikalisest turismitsentrist väljas. Ümberringi oli paks džungel ja soe meri. Hea koht, kus Tamarindo melust end veidi maandada ja mõtteid koguda. 

Majutuskoha juures meeldis see, et sai sõna otseses mõttes süüa hommikust koos ahvidega. Nad kappasid puude otstes ringi ning skännisid sealt inimesi. Veetsime Montezumas järgmised kolm päeva. Aeg kulus puhkamisele ja Mari-Liis tegi ka veidi tööd. Kuna Montezuma rand oli lahe sopis, ei olnud see eriline vaatamisväärsus ning olime kuulnud, et kõrval asub surfarite paradiisirand Santa Theresa. Suund sinna! 

Rand jättis oma ilu ja suurte lainetega jalustrabava mulje. Kindlasti läheme sinna veel tagasi. Rannast kivi viske kaugusel olevas linnakeses oli palju noori surfareid ja head toitu. Kahjuks saime seal olla vaid ühe öö, millest sõltumata on fotolt otsavaatav mälestus aegumatu.

Santa Theresa rand

..ja veel toidupilte...

Rannikul ühines meiega mõneks päevaks sõber Toomas :). Aa ja kusjuures selles avatud kohvik-restoranis nägime ka helikopterit - ca 30 cm pikkust lendavat ritsikat. Helikopter võttis suu nii ammuli, et ei taipanud tast pilti teha.



Järgmisena võtsime suuna lõuna Costa Rica poole, sest olime broneerinud omale 2-päevase džunglimatka Corcovados. 

Enne seda peatusime ööbimiseks ühes ürpis remote kohas. See oli otsapidi džungli sees. Magasime väikeses bangalos, millel polnud palavuse tõttu seinu. Vihma tuli see-eest pangega taevast :D Majutuskoha omanik hoiatas meid, et me ei jätaks ühtegi söögiasja ööseks välja, sest ümberringi luusivad pesukarud. Ja ei läinudki kaua aega enne, kui me ühega kohtusime. Esmalt ligines ta mulle (Janar), mustad prillid ees, paremalt poolt ning külmutas oma poosi, kui ma suitsu tehes tema poole vaatasin. Korraks astusin trepilt tagasi tuppa ning kui kiikasin uuesti välja, oli varas juba plehku pannud. Mõne hetke pärast oli pätt tagasi ja kõndis meie väliköögilaual. Ilmselt otsis ta taga äsja lõigatud puuvilju. See selgitas ka asjaolu, miks kõik kapid ja isegi prügikast olid tabalukkudega lukustatud. 


Meie ööbimiskohal džunglis ei olnud seinu, sest temperatuur oli +32C

Sisalike, nahkhiirte kraginaga ja sipelgatega magamine on ka täitsa uus ja huvitav kogemus minu (Janar) jaoks.

Palmi mets

Teel


Järgmisel päeval sõitsime autoga nii palju, kui jaksasime ning võtsime veetakso Drake Baysse. Sõidu ajal sadas mõnusalt padukat ja kuivusest ei jäänud suurt midagi järele. Vaatamata meeletule niiskusele jõudsime totaalsesse paradiisiaeda. Eemal kõigest, rahulik, lõõgastav ja kaunis koht kogu oma ilus, kus võib tõepoolest terveks saada nii mõnestki hädast. Selle mõttetera tuum on Corcovado looduspark. Kusagil 450 km suurune džungel, kui õigesti mäletan. Sellest kõigest juba järgmises postituses...

Iga õhtu avanes meile võrratu päikseloojang

Kookose jäätis

Oli väga tavaline, et rannal kõndides võisid sattuda kohaliku onu otsa, kes parasjagu sulle matšeetega värske kookospähkli avada sai :) 


Teel Montezumast Corcovadosse läksid meie teed Toomasega vahepeal lahku. Tema suundus sisemaale La Fortunasse ning meie alla lõunasse. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar